Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna raekoja esine jäi purskkaevuta

„Raekoja plats pidi saama purskkaevu,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev XIX sajandi lõpu mõttest, mis päädis võitlusega saksameelse linnavalitsuse ja August Weizenbergi vahel. „Weizenberg valmistas kavandi, mille järgi oleks purskkaev saanud eestipärane,...

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna raekoja esine jäi purskkaevuta
„Raekoja plats pidi saama purskkaevu,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev XIX sajandi lõpu mõttest, mis päädis võitlusega saksameelse linnavalitsuse ja August Weizenbergi vahel. „Weizenberg valmistas kavandi, mille järgi oleks purskkaev saanud eestipärane, peakujuks olnuks eesti mütoloogiast võetud Linda kuju. Kõrvalkujudena oleks olnud luiki jm. Vene võimu esindajal, kuberneril, ei olnud alul midagi kavatsuse teostamise vastu,“ väidab ajaleht ja trükib ära ka foto tollasest kavandist. „Balti aadlikud tegid aga kubernerile selgeks, et eesti mütoloogiast võetud Linda kuju püstitamine kubermangulinna tähtsamale platsile on sobimatu. Arenemata väikerahva muinasloole ei ole sobiv anda nii suurt tähtsust.“