Tallinn-Harku aeroloogiajaam sai uue radarikupli

Aastaid Harkus suure silmatorkava pallina posti otsas seisnud Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse radarikuppel vahetati 10. detsembril uue vastu.

Kui radari arvutitega seotud masinavärk on suuresti kaitstult siseruumides, siis tema üks olulisemaid komponente, antenn, peab olema majadest ja puudest kõrgemal, mistõttu paigutatakse antenn tavaliselt spetsiaalse torni, või mõne muu kõrgema hoone otsa.

Kupli paneelid ühendati omavahel poltidega ning iga ühenduskoht määriti vetthülgava silikooniga. Aastate jooksul tuule mõjul kuppel vibreerib ja deformeerub, samuti talvisel ajal võivad külmakraadid silikooni omadusi muuta. Vee lekkimine kupli sisse oligi üks suurimaid probleeme Harku radari vana kupliga – hoolimata tehtud täiendavatest tihendustöödest nii seest kui väljast, oli lekke probleem endiselt tõsine. See oli ka peamine põhjus, miks Harku radari kuppel vajas väljavahetamist.

Uus kuppel monteeriti maapinnal kokku ning mitu päeva oodati sobivat ilma ja tuulte vaibumist, et see ettevaatlikult radari otsa tõsta ja kinnitada.

Vana kupli maha tõstmisega alustati varahommikul ning pimeduse hakuks oli uus kuppel juba paigas ja kinnitatud. Töö oli aeganõudev, kuna vana kupli ja uue asemel tõstmise käigus ei tohtinud see riivata ega kahjustada radari antenni.

Ilmaradar on väga oluline osa kaasaegses ilmaennustuses, eriti ohtlike ilmanähtuste (nt rahe) ja võimsate rünksajupilvede (väga tugevad ja lühiajalised vihmasajud) tekkimise hindamisel. Radar on oluline seetõttu, et see aitab visualiseerida sademeid üle terve Eesti pindala peaaegu reaalajas. See tähendab, et sünoptikul on pidevalt värske informatsioon atmosfääri seisundist sademete osas silme ees.

Uus kuppel soetati ja paigaldati EL Ühtekuuluvusfondi projekti „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ vahenditest.  Projekti vahenditest on märkimisväärsematest asjadest nt Harku jaamas tulemas veel sondeerimisjaam (märtsis 2020), uuendatud on seadmeid vaatlusväljakul. Projekti vahenditest on üle Eesti uuendatud nii meteo- kui hüdroloogilisi vaatlusseadmeid paljudes seirejaamades, lisaks IT arendustööd ja taristu osaline uuendamine, projekt on kestnud alates 2016. aastast, jätkudes veel ka järgmisel aastal.

Ilmateenistus